Seminaris jõudsime arusaamale, et novell on pigem ükskõikseks jättev varjatult melodramaatiline platooniline suhtelugu frigiidse näitekirjanikuks õppinud tangoõpetaja ja stereotüüpse professori vahel.

Suhteloo meediumiks on peategelase Anni alustatud näidend. Anni ei oska millestki muust kirjutada kui oma elust, sellel põhinev näidend on aga professorile igav ja kulunud ning selleks, et näidendist asja saaks, tuleb seega lasta päris elul midagi huvitavat juhtuda, lasta elul kirjandusele sobiviaid stseene esile kergitada. Oma tuumas paistab see olevat vastamata armastuse lugu, millele on autor üritanud külge pookida pool-müstilisi vihjeid tunnete sügavusest kui ka näidendi ja elu läbipõimitusest. Kujundid ja vihjed nagu näiteks lindude motiiv, ajalised hüpped (kümme aastat ja siis veel kaks aastat edasi!), näidendi peategelase mustkunstnikuharrastus ja tango motiiv - need kujundid näivad konstrueeritud ega vii kuhugi, lisavad nüansse ja tähendusvarjundeid põhituumale ainult näiliselt, petukaubana, ja kokkuvõttes jääb mulje köndistatud melodraamast apaatse peategelasega. See, kuidas kirjutatu/kirjandus ja elu pool-müstiliselt läbi põimuvad on juba kulunud idee ja järelikult tuleb selle esitamiseks erakordselt originaalne olla, mida kahjuks novell pole.

Positiivne on asjaolu, et novell ei mõju tegelikult igavalt, tekst hoiab lugejat lõpuni. Aga samas see ei lõpegi eriti kuidagi, otsad jäävad ripakile ja tekib hoopis tunne, et mingeid otsi polnudki, tekib tühjusetunne, õlakehitus. Uus fraas - "minutid kiuduvad nagu siirup" - see on huvitav.

Ei saa jätta mainimata, et naljakas-totralt mõjub maining, et alustava näitekirjaniku Anni poiss õhtuti tema magamistoa aknast sisse ronib, et öö veeta. See on naljakas, sest haledalt stereotüüpne ja tekitab mõttetuid veidraid küsimusi, et miks see poiss siis ikkagi aknast peab sisse ronima ja et mis ajastul see tegevustik üldse toimub. Väike tähtsusetu detail, aga novellis on väikeseid detailid olulised, see kriibib silma ja kõrva, kui komistad mõne totra stereotüüpse detaili otsa ja tekitab mõttetuid kõrvalküsimusi, nagu hooletult visatud kujundid seda liigagi hõlpsalt teevad. 


Novell ilmus Loomingus 04/2012 ja seda on võimalik lugeda siit.